Kaevandamisjäätmed

Kaevandamisjäätmetest valmistatud tehiskivide katsetööd

Esialgsed katsetööd Mäeinstituudi mäendustingimuste laboris on näidanud, et kaevandamisjäätmetest on võimalik valmistada katsekehasid. Erinevate koostistega valmistamise katsekehade mehaaniline testimine on näidanud, et selline kunstbetoon talub survet ja survetugevus suureneb aja jooksul. Sideaine komponendina kasutati erinevaid põlevkivituhkasid (tsükloni, elektrifiltri- ja katlatuhka) ning segu segamiseks vett. Survetugevust testiti seitsme päeva vanusete katsekehadega. Katsetööd jätkuvad ja peagi on oodata uusi uudiseid.

Pildi kirjeldus:

1 – Silindriline tehiskivi enne survetugevuse katset

2 – Silindriline tehiskivi pärast survetugevuse katset

3 – Kuubikuline tehiskivi enne survetugevuse katset

4 – Kuubikuline tehiskivi pärast survetugevuse katset

Katsetööd on seotud Mäeinstituudi projektidega AR12007 – Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine, AR10127 Tuhk - Põlevkivi põletamisega kaasnevate tahkjäätmete uute kasutusalade alused ja VIR 491 MIN-NOVATION „Mining and Mineral Processing Innovation Network“.

Video: Talveakadeemia grupitöö: Kaevandamisel tekkivate jääkide taaskasutamine – samm ressursi paremaks kasutamiseks

Talveakadeemia 2012 raames läbiviidud grupitöö eesmärgiks oli tekitada arusaam, kuidas põlevkivi kaevandamise ja termilise töötlemise tagajärjel tekkinud aherainet ja põlevkivituhka kasutada kaevanduste täitmisel. Grupitöö raames viidi läbi ülevaade teema teoreetilisest poolest, uuriti põlevkivituhkasid mikroskoobi all ning tehti täitesegud. Grupitöö tulemusena valmis kaevanduskäikude täitmise füüsiline mudel, mille peal katsetati põlevkivituhast valmistatud seguga täitmist.
Juhendaja Raili Kukk on TTÜ mäeinstituudi spetsialist. Teoreetilise poole pealt aitasid grupitöös kaasa TTÜ mäeinstituudi assistent Veiko Karu ning Eesti Energia Narva Elektrijaamade tuhamüügi teenistuse juhataja, TTÜ mäeinstituudi doktorant Aleksander Pototski.

Kokkuvõte

Majanduse toimimiseks on vaja kellelgi müüa ja keegi peab soovima osta. Enamuse tarbitavate seadmete ja ühiskonna toimimiseks vajalike osade (elekter, puhas vesi jt) toormaterjal tuleb maapõuest. Maavarade kaevandamisel ei suudeta kogu maavara ressurssi maksimaalselt veel ära kasutada ja nii tekivad erinevad jäägid ja jäätmed. TalveAkadeemia grupitöös võeti luubi alla meid kõiki puudutav elektrienergia tootmisel tekkiv jääk – põlevkivituhk.

Põlevkivituha taaskasutamisest tegi põhjaliku sissejuhatuse mäeinstituudi doktorant, Aleksander Pototski AS Eesti Energiast Narva Elektrijaamadest, ettekandega „Põlevkivituhk: tekkimine, omadused, kasutamine“, Põlevkivituha tööstusliku rakendamise puhul, saab töödelda suure osa põlevkivi põletamisel tekkivast tuhast ning protsess muudab põlevkivitööstuse keskkonnasõbralikumaks. Kaevanduste täitmise võimalusi põlevkivituha ja põlevkivi aherainega tutvustas mäeinstituudi doktorant Veiko Karu. Praktilisteks tegevusteks olid erinevate tuhaliikide vaatamine valgusmikroskoobiga ning põlevkivikaevanduse maketi täitmine tuhaseguga ning neid tegevusi koordineeris grupitöö juhendaja, mäeinstituudi spetsialist Raili Kukk.

Grupitööst osalejad said põhjaliku ülevaate elektrienergia tootmisest Eesti ning selle käigus tekkiva põlevkivituha kasutamise võimalustest ning läbisid maketil eksperimendi, kuidas kaevanduskäikude täitmine välja näeks. Lisalugemiseks on soovitav lugeda grupitöö eelmaterjale ning TTÜ mäeinstituudi teemalehti: Täitmine – http://mi.ttu.ee/taitmine/ ning Põlevkivi – http://mi.ttu.ee/polevkivi/

TalveAkadeemia 2012 grupitöö tulemused

Aleksander Pototski rääkis põlevkivituhkadest