Jäätmenädal Mäeinstituudis

Jäätmenädalal pöörame tähelepanu jäätmetele, mis tekivad kaevandamisel ja töötlemisel.

Jäätmeteemalist infot leiate:


Kaevandamisjäätmete info:

Company Size:
Small – Yellow;
Medium – Green;
Large – Blue;
N/A - Red






Kaevandamisjäätmed on Jäätmeseaduse tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu on toodud Vabariigi Valitsuse määruses.

Selle määruse alusel tekivad Eestis kaevandatavate maavarade puhul järgmised kaevandamisjäätmed:

- Maavarade ja maa-ainese uuringutel, kaevandamisel ning füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01)
- Maavarade kaevandamisjäätmed (kood 01 01)

- Kruusajäätmed ja kivipuru (kood 01 04 08)

- Liiva- ja savijäätmed (kood 01 04 09)

- Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

Kaevandamisjäätmekava

Igal maavarasi kaevandaval ettevõttel peab olema kaevandamisjäätmekava, mille tingimused sätestab Jäätmeseadus järgnevalt:

§ 42 Kaevandamisjäätmekava

(1) Kaevandamisjäätmekava peab soodustama kaevandamisjäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid.

(2) Kaevandamisjäätmekava peab tagama kaevandamisjäätmete ohutu kõrvaldamise. Kaevandamisjäätmekava koostamisel tuleb jäätmehoidla projekteerimisjärgus eelkõige arvesse võtta jäätmehoidla haldamist selle tegevuse ajal ja pärast selle sulgemist ning valida projekt, mis vastab järgmistele nõuetele:

1) nõuab vähest ning võimaluse korral ei nõua üldse suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet;

2) hoiab ära või vähemalt minimeerib pikaajalise negatiivse mõju, mis tuleneb näiteks jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvatest saasteainetest;

3) tagab olemasolevast maapinnast kõrgemale tõusvate tammide või puistangute pikaajalise geotehnilise stabiilsuse.

(3) Kaevandamisjäätmekava esitatakse loa andjale kinnitamiseks, kui:

1) lähtuvalt käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktist 8 või § 75 lõike 1 punktist 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba – koos jäätmeloa taotlusega;

2) jäätmed tekivad üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamise käigus, kui jäätmeluba ei ole nõutav – koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andja kinnitab nõuetele vastava kaevandamisjäätmekava samaaegselt loa andmisega. Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa.

(5) Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta järel ja muutma seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi. Muudetud kaevandamisjäätmekava esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andjale, kes kinnitab selle viie tööpäeva jooksul. Muudatused loetakse jõustunuks pärast muudetud kaevandamisjäätmekava kinnitamist.

(6) Täpsustavad nõuded kaevandamisjäätmekava sisule, sealhulgas jäätmekava esitamise, kinnitamise ja ülevaatamise täpsustatud korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

Kaevandamisjäätmed

Flotatsiooniliiv - fosforiidi kaevandamisel Maardus

From Mining waste Estonia

Liiva ja savi segu - savi kaevandamisel

From Mining waste Estonia

Kaevandamisjäätmete panilad

Maardu




Kaevandamisjäätmete ja jääkide Euroopa Liidu Läänemere programmi projekt on MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation

Kaevandamisjääk on kaevanduse ja karjääri avamisel, maavara kaevandamise ettevalmistamisel ja kaevandamisel maapõuest väljatav ning rikastamisel tekkiv ladustamist vajav kivimmaterjal, mille keemiline ja mineraloogiline koostis ei ole mäetööde käigus muutunud. Kaevandamisjääk on potentsiaalse tarbimisväärtusega, kuid selle kasutamine on tekkimise ajal piiratud.

Kaevandamisjäägiks ei loeta:

1) mäeeraldise piires maapõues teisaldatud kivimeid ja setteid nagu kaevandatud alasse paigaldatav katend ja aheraine, kaeveõõntesse varisenud kivimid, kaeveõõnte täitmiseks kasutatud külgkivimid, samuti ka kivimeid ja setteid, mis väljatuna paigaldatakse mäeeraldise teenindusmaal projekti kohaselt ehitatavatesse kaevandusrajatistesse nagu tammid, mulded ja tõkked;

2) kaevandamisjääke, mida ei saa käidelda ettevõttes kasutusel oleva tehnoloogiaga ja mida ei ole võimalik kasutada või mille käitlemine ei ole majanduslikult otstarbekas ja mida käsitletakse kaevandamisjäätmetena. Kaevandamisjäätmed on mittekasutatavad.

Lubjakivisõelmed

From Mining waste Estonia

Põlevkivi aheraine


From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012

Põlevkiviaheraine töötlemine sõelkopaga

REMU sõelkopp: 


ALLU sõelkopp: 

Põlevkiviaheraine töötlemine purustuskopaga



Põlevkivi aherainemäed



Kaevandamisjäätmete ja jääkide Euroopa Liidu Läänemere programmi projekt on MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network http://mi.ttu.ee/min-novation

Keskkonnaamet: Uudised, hanked, ametlikud teadaanded

Uudised, hanked, ametlikud teadaanded: "Rahvusvahelise konverents kaevandamisel tekkivatest jääkidest ja jäätmetest


13.05.2013

Mäeinstituut korraldab 16.05.2013 kaevandamisel tekkivate jääkide ja jäätmete teemalise rahvusvahelise konverentsi.
Konverentsil esitavate ettekannetega ja esinejatega saate tutvuda siin: http://min-novation-eesti.blogspot.com/2013/05/rahvusvaheline-konverents-mining-waste.html"


Rahvusvaheline konverents "Mining Waste Management in Estonia", 16.05.2013

    Photos

Kaevandamisel tekkivate jääkide ja jäätmete teemaline rahvusvaheline konverents "Mining Waste Management in Estonia" toimub 16.05.2013 TTÜ Mäeinstituudis

Konverentsi töökeeleks on inglise keel

Konverentsiga on seotud Mäeinstituudi täienduskoolitusega (Mining Waste Management in Estonia, 15.05.-17.05.2013), lisainfo koolituslehelt

Konverentsil osalemine kutsetega, mis on saadetud Teie e-postile. Registreerumise tähtaeg 14.05.2013 kell 14.00. 



Conference on "Mining Waste Management in Estonia"

3. Role of Environmental Board in Mineral Extraction”, Tiit Kaasik, Environmental Board
4. Mineral Resources of Estonia”, Tarmo All, Ministry of Environment
5. Waste Management challenges in Estonia” Ulvi-Karmen Mõller, Ministry of Environment
6. Cement production and waste management”, Riho Iskül, Kunda Nordic Cement, Heidelberg Group
7. "National Energytechnology Programme a way to sustainable economy", Jaanus Sahk,National Energytechnology Programme
8.  Oil Shale Competence Center”, Kalle Pirk, Oil Shale Competence Center, TUT

Moderator: Ph.D. Heidi Elisabet Soosalu, TUT Department of Mining

Lisaküsimuste korral palun pöörduge:
Gaia Grossfeldt, gaia.grossfeldt@ttu.ee

From MIN-NOVATION 9th MRN meeting in Estonia

Lisainformatsioon:
http://mi.ttu.ee/koolitus
http://mi.ttu.ee/kaevandamisjaatmed

--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/