Showing posts with label MIN-NOVATION. Show all posts
Showing posts with label MIN-NOVATION. Show all posts

Kaevisest peenosiste eraldamine

Kokkuvõte bakalaureusetööst teemal "Kaevisest peenosiste eraldamine". Autor: Erki Närep.

Lubjakivi on Eesti levinuim maavara, mida kasutatakse peamiselt killustiku ja tsemendi tootmisel. Lasnamäe kihistu ülemise osa kõrge kvaliteediga lubjakivi kaevandamise lõppedes tekib vajadus alumiste, suurema savi sisaldusega (madalama kvaliteediga) lubjakivi kihtide väljamiseks. Selleks, et nendest kihtidest väljatud lubjakivi ehituskillustiku või tsemendi tootmisel kasutada, on eelnevalt vajalik peenosiste eraldamisega kivimi savisuse vähendamine.


Uurimustöös katsetati kolme kaevisest peenosiste eraldamise meetodit – kaevise märgeraldamine ehk jigging (setitamine), survepesu ja kuivsõelumine ning uuriti selleks sobivaid seadmeid. Katsemeetodite võrdluseks viidi läbi kontrollmeetodina ka materjali käsipesu, mis esindas peenosistest ideaalselt puhast osaproovi. Katsetöödel kasutati Väo lubjakivimaardla Väo IV karjäärist toodud saviste vahekihtidega lubjakivi. Erinevate meetodite efektiivsuse hindamiseks homogeniseeriti ja jaotati materjal osaproovideks, osaproovid töödeldi ning töödeldud materjaliga viidi läbi sõelanalüüs.



Katsete tulemusel osutus kõige efektiivsemaks meetodiks kuivsõelumine, eraldades protsentuaalselt kõige enam peenosiseid. Viimane pole aga kuivatamise aja- ja energiakulu tõttu tööstuslikult rakendatav, mistõttu on märgeraldamisel materjali segamine ning vee ja raskusjõu koostoimel peenosiste välja pesemine kõige optimaalsem meetod peenosiste eraldamiseks, eraldades 70% 0…4 mm tükisuurusega materjali. Efektiivsuse suurendamiseks on vajalik materjali segamise intensiivsust suurendada. Katsetatud survepesu eraldas peenosiseid 29%. Seega ei ole survepesu üksinda peenosiste välja pesemiseks piisavalt efektiivne, mistõttu on otstarbekas seda kasutada kivimi puhastamisel eel- või järeltöötlusena. Survepesu efektiivsuse suurendamiseks on vajalik veesurve suurendamine. Survepesu ja märgeraldamise kombineerimine annab teoreetiliselt maksimaalse efektiivsuse peenosiste eraldamiseks.


Kaevisest peenosiste eraldamiseks on sobivad seadmed McLanahani trummelpuhasti (Rotary Scrubber) ja labadega puhasti (Log Washer) ning Haver & Tyleri Hydro Clean puhastussüsteem (Hydro Clean Washing System). Viimane kasutab pesemiseks kõrgsurvepesu koos materjali segamisega ning survepesu järeltöötlusena, mis muudab Hydro Clean puhastussüsteemi kõige optimaalsemaks valikuks peenosiste eraldamiseks.

Parim võimalik teoreetiline peenosiste eraldamine Paekivitoodete Tehase OÜ Väo IV karjääri näitel:
- Raimamine hüdrovasaraga
- Eelpurustamine lõugpurustiga
- Peenosiste eraldamine Hydro Clean puhastussüsteemiga
- Killustiku tootmine purustuskompleksiga
- Eraldatud peenosiste ja sõelmete töötlemine CDE seadmega

Rahvusvaheline konverents "Mining Waste Management in Estonia", 16.05.2013

    Photos

Kaevandamisel tekkivate jääkide ja jäätmete teemaline rahvusvaheline konverents "Mining Waste Management in Estonia" toimub 16.05.2013 TTÜ Mäeinstituudis

Konverentsi töökeeleks on inglise keel

Konverentsiga on seotud Mäeinstituudi täienduskoolitusega (Mining Waste Management in Estonia, 15.05.-17.05.2013), lisainfo koolituslehelt

Konverentsil osalemine kutsetega, mis on saadetud Teie e-postile. Registreerumise tähtaeg 14.05.2013 kell 14.00. 



Conference on "Mining Waste Management in Estonia"

3. “Role of Environmental Board in Mineral Extraction”, Tiit Kaasik, Environmental Board
4. “Mineral Resources of Estonia”, Tarmo All, Ministry of Environment
5. “Waste Management challenges in Estonia” Ulvi-Karmen Mõller, Ministry of Environment
6. “Cement production and waste management”, Riho Iskül, Kunda Nordic Cement, Heidelberg Group
7. "National Energytechnology Programme a way to sustainable economy", Jaanus Sahk,National Energytechnology Programme
8.  “Oil Shale Competence Center”, Kalle Pirk, Oil Shale Competence Center, TUT

Moderator: Ph.D. Heidi Elisabet Soosalu, TUT Department of Mining

Lisaküsimuste korral palun pöörduge:
Gaia Grossfeldt, gaia.grossfeldt@ttu.ee

From MIN-NOVATION 9th MRN meeting in Estonia

Lisainformatsioon:
http://mi.ttu.ee/koolitus
http://mi.ttu.ee/kaevandamisjaatmed

--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/

Kiviõli tuhamäesoojus kütab Kiviõli seiklusturismi keskuse hooneid

Jaanuaris avatavat Kiviõli seiklusturismi keskust hakkab soojendama ainulaadne küttesüsteem, kus vee soojendab üles poolkoksimägi, mille keskosas on temperatuur kuni 85 kraadi.

Kiviõli seiklusturismi keskuses peaks oktoobrikuus valmima küttesüsteem, millega kasutatakse ära mäe sisemine soojus, mida uuriti ja mõõdeti aastaid tagasi kartuses, et seest soe mägi hakkab suusaradadelt lund sulatama, kirjutab Põhjarannik.

Toonased mõõtmised näitasid, et mäe soojus suusalund sulatama ei ulatu, küll kinnitasid need, et mägi on seest kuni 85 kraadi soe ja seda püütakse ära kasutada küttesüsteemi ehitades. Küttesüsteemi, milles ringlevat vett soojendab poolkoksimägi, pole kusagil lähipiirkonnas ehitatud ja kasutatud. Seetõttu on SA Kiviõli Seiklusturismi Keskuse juhatuse liikme Janek Maari sõnul projekti välja mõelnud ehituse peatöövõtja, geotehnikud ja tehnikaülikooli teadlased. «Kuidas ja kas süsteem toimima hakkab saame katsetada alles siis, kui see on valmis,» tunnistas ta.

Mäkke on paigaldatud viis toru, et küttesüsteemi vett soojendada. Torusid mööda hakkab vesi mäe ja keskuse teenindushoone vahel ringlema. Maari sõnul on hoonet küttes vaja, et mägi soojendaks vee üles kuni 50 kraadini. See on piisav, et kütta hoone ära ka väga külmal perioodil.

Viide: Postimees.ee

Kaevandamisjäätmete proovivõtmise ekspeditsioon koos MIN-NOVATION projekti Soome partneritega, 27...30.05.2012

Soome partnerid Kainuun Etu Ltd. ja Oulu Ülikool külastasid Mäeinstituuti. Üheskoos võeti ette tehniline ekskursioon Eestis, et tutvuda kaevandamisel tekkivate jääkide olukorraga Eestis ning võtta analüüsideks proove. Ekskursiooni juhtisid Mäeinstituudi assistent Veiko Karu ja dotsent Heidi Soosalu.

Mäeinstituudi Mäemuuseumis:

From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012


Proovivõtmine Rummu lubjakivisõelmemäest:
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012


Proov võetud Maardu fosforiiditööstuse flotoliivapanilast:
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012


Külastati samuti Ülgase kaevanduse varemeid:
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012


Maardu põhjakarjäär:
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012


Proovitükid põlenud diktoneemaargiliidist:
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012


Pool-koksi proov:
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012


 Kukruse aherainemägi

From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012

Kukruse Põlevkivi muuseum

From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012

Kiikla soojuspumpjaama avamine 29.05.2012
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012

Kiikla soojuspumpjaama projektijuht Jana Pavlenkova
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012

Kiikla soojuspumpjaama seadistaja ja ülesseadja Marius Vahter, OÜ AIT-NORD
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012

Ahtme aherainemägi
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012

Soome partnerite poolt võetud proovid pakitult
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012


Fotod õppeekskursioonist ja proovide võtmisest:


Proovide võtmine ning tehniline ekskursioon toimus Euroopa Liidu Läänemere programmi MIN-NOVATION raames.


--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/