Turba teemaleht on mi.ttu.ee/turvas
Turba kaevandamisjääk - kännud
Turba kaevandamisjääkideks saab nimetada kännud. Enne soo tekkimist soode aladel kasvasid metsad, sellest on tingitud kändude olemasolu. Turba kaevandamise käigus ladestatakse kännud üldjuhul teenindusmaale. Kändusid võib kasutada pärast tükeldamist kütteks.
Sildid:
Kaevandamisjääk,
Turvas
Mida põlevkivituhast tegelikult teha annaks ja võiks? - Forte - Delfi
Mida põlevkivituhast tegelikult teha annaks ja võiks? - Forte - Delfi
"Mida teha tuhaga, mis jääb põlevkivist järele pärast tema põletamist elektrijaamades või poolkoksiga, mis jääb järele pärast õli tootmist? See küsimus on täpselt sama vana kui põlevkivienergeetika või põlevkivist õli tootmine. Hiigelkoguses hakkas põlevkivituhka tekkima 1959. aastal, kui Narvas hakkas tööle Balti Soojuselektrijaam.
Põlevkivitööstusega seotud jäätmed moodustavad umbes 70 protsenti kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Praegu tekib põlevkivituhka ja poolkoksi aastas kümmekond miljonit tonni. Lisaks koosneb põlevkivilasund põlevkiviga vahelduvatest paekihtidest. Kaevandusest väljatav mäemass rikastatakse ja rikastusjääk, paekivi, kuhjatakse praegu peaasjalikult aherainemägedesse."
"Mida teha tuhaga, mis jääb põlevkivist järele pärast tema põletamist elektrijaamades või poolkoksiga, mis jääb järele pärast õli tootmist? See küsimus on täpselt sama vana kui põlevkivienergeetika või põlevkivist õli tootmine. Hiigelkoguses hakkas põlevkivituhka tekkima 1959. aastal, kui Narvas hakkas tööle Balti Soojuselektrijaam.
Põlevkivitööstusega seotud jäätmed moodustavad umbes 70 protsenti kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Praegu tekib põlevkivituhka ja poolkoksi aastas kümmekond miljonit tonni. Lisaks koosneb põlevkivilasund põlevkiviga vahelduvatest paekihtidest. Kaevandusest väljatav mäemass rikastatakse ja rikastusjääk, paekivi, kuhjatakse praegu peaasjalikult aherainemägedesse."
Lubjakivisõelmete näidised Mäemuuseumis
Sildid:
Kaevandamisjääk,
Lubjakivisõelmed
Kuidas korraldada efektiivselt ettevõtte jäätmekäitlust?
Äripäeva seminarid ja konverentsid: "Kuidas korraldada efektiivselt ettevõtte jäätmekäitlust? Failid:
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) juhatuse liige Kaupo Heinma"
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) juhatuse liige Kaupo Heinma"
Jäätmeseaduse täitmine - praktika ja probleemkohad
Äripäeva seminarid ja konverentsid: "Jäätmeseaduse täitmine - praktika ja probleemkohad Failid:
Advokaadibüroo Raidla Leijns & Norcus advokaat Margus Kõiva"
Advokaadibüroo Raidla Leijns & Norcus advokaat Margus Kõiva"
toostusuudised.ee - Kuidas jäätmekuludelt targalt säästa?
toostusuudised.ee - Kuidas jäätmekuludelt targalt säästa?: "Kuidas jäätmekuludelt targalt säästa?
Jäätmed on oskuslikul käitlemisel tulus tooraine. Alljärgnevalt toon välja mõned peamised aspektid, mida ettevõtja peaks silmas pidama, et oma jäätmekäitluse ümberkorraldamisel seadusega mitte vastuollu sattuda."
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Jäätmed on oskuslikul käitlemisel tulus tooraine. Alljärgnevalt toon välja mõned peamised aspektid, mida ettevõtja peaks silmas pidama, et oma jäätmekäitluse ümberkorraldamisel seadusega mitte vastuollu sattuda."
Peamiselt kasutatakse kolme kulude kokkuhoiu meedet: jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine ning jäätmete toorainena või materjalina turule suunamine.
Kõige efektiivsem kulude vähendamise viis on jäätmetekke vältimine. Eesmärgi saavutamist tervikuna on lihtne hinnata selle alusel, kuidas vähenevad jäätmekäitlejale üleantavad jäätmete kogused. Oluline on aga teada, et isegi juhul, kui ümberkorralduste tulemusena väheneb jäätmekäitlejale üleantavate jäätmete kogus nullini, võib jäätmeloa kohustus säilida. Seega, kui jäätmed tootmise mingis etapis küll tekivad ja need samas taaskasutatakse, peab selline tegevus siiski kajastuma jäätmeloas.
Teise võimalusena kasutatakse kulude kärpimiseks tekkivate jäätmete taaskasutamist. Uute taaskasutamismooduste rakendamine või taaskasutatavate jäätmete koguse suurendamine eeldab aga reeglina jäätmeloa muutmist. Kuigi antud nõue on ettevõtjatele üldiselt teada, juhtub siiski üllatavalt sageli, et tootmise üksikutes lõikudes väikesemate muudatuste tegemisel unustatakse jäätmeluba ajakohastada.
Kolmanda võimalusena püütakse leida tekkivatele jäätmetele turgu. Tihti ei teadvustata, et turuväärtuse ja ostjate olemasolu ei muuda jäätmeid iseenesest tooraineks. Jäätmeloa kohustuse korrektseks täitmiseks peab ettevõtja täpselt teadma, kas ta annab üle jäätmed või tooraine.
Jäätmete kontrollitud käitlemise tagamiseks on jäätmete definitsioon äärmiselt lai ja vastutuse vältimiseks peaks jäätmevaldaja kindla veendumuse puudumisel eeldama, et tegemist on endiselt jäätmete, mitte tooraine või materjaliga. Jäätmevaldaja tohib jäätmed käitlemiseks üle anda ainult käitlemisluba omavale isikule ning jäätmete jäätmeloata isikule käitlemiseks üleandmine on karistatav. Siinjuures ei ole määrav see, kas jäätmete üleandja ise teadis jäätmete omadustest või pidas neid väärtuslikuks tooraineks.
Definitsiooni järgi lakkavad jäätmed olemast nende taaskasutustoimingu tulemusena, kusjuures saadav materjal peab vastama jäätmeseaduses loetletud rangetele nõuetele. Kui vastav tehniline võimekus on olemas, võib ettevõtja seega alternatiivina jäätmed ise jäätmeloa alusel taaskasutada ja saadava tooraine või materjali turule suunata.
Ümberkorraldused tootmises peavad kajastuma ettevõtja keskkonnalubades. Rahaline karistus jäätmetega seonduva rikkumise eest võib hõlpsasti saadava tulu nullida. Selle vältimiseks on oluline tunda oma tootmisprotsessi, tekkivaid jäätmeid ning pöörata kulude kokkuhoiu kavandamisel keskkonnalubadele erilist tähelepanu.
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Sildid:
Jäätmekulud
Subscribe to:
Posts (Atom)
