Jäätmenädal
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Mäekonverentsid: Kunda Nordic Tsemendi keskkonnapaev 30.05.2013
Mäekonverentsid: Kunda Nordic Tsemendi keskkonnapaev 30.05.2013:
Jäätmenädal
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Jäätmenädal
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Jäätmenädal Mäeinstituudis
Jäätmenädalal pöörame tähelepanu jäätmetele, mis tekivad kaevandamisel ja töötlemisel.
Jäätmeteemalist infot leiate:
Kaevandamisjäätmete info:
Company Size:
Small – Yellow;
Medium – Green;
Large – Blue;
N/A - Red
Kaevandamisjäätmed on Jäätmeseaduse tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu on toodud Vabariigi Valitsuse määruses.
Selle määruse alusel tekivad Eestis kaevandatavate maavarade puhul järgmised kaevandamisjäätmed:
- Maavarade ja maa-ainese uuringutel, kaevandamisel ning füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01)
- Maavarade kaevandamisjäätmed (kood 01 01)
- Kruusajäätmed ja kivipuru (kood 01 04 08)
- Liiva- ja savijäätmed (kood 01 04 09)
- Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed
Kaevandamisjäätmekava
Igal maavarasi kaevandaval ettevõttel peab olema kaevandamisjäätmekava, mille tingimused sätestab Jäätmeseadus järgnevalt:
§ 42 Kaevandamisjäätmekava
(1) Kaevandamisjäätmekava peab soodustama kaevandamisjäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid.
(2) Kaevandamisjäätmekava peab tagama kaevandamisjäätmete ohutu kõrvaldamise. Kaevandamisjäätmekava koostamisel tuleb jäätmehoidla projekteerimisjärgus eelkõige arvesse võtta jäätmehoidla haldamist selle tegevuse ajal ja pärast selle sulgemist ning valida projekt, mis vastab järgmistele nõuetele:
1) nõuab vähest ning võimaluse korral ei nõua üldse suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet;
2) hoiab ära või vähemalt minimeerib pikaajalise negatiivse mõju, mis tuleneb näiteks jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvatest saasteainetest;
3) tagab olemasolevast maapinnast kõrgemale tõusvate tammide või puistangute pikaajalise geotehnilise stabiilsuse.
(3) Kaevandamisjäätmekava esitatakse loa andjale kinnitamiseks, kui:
1) lähtuvalt käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktist 8 või § 75 lõike 1 punktist 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba – koos jäätmeloa taotlusega;
2) jäätmed tekivad üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamise käigus, kui jäätmeluba ei ole nõutav – koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andja kinnitab nõuetele vastava kaevandamisjäätmekava samaaegselt loa andmisega. Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa.
(5) Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta järel ja muutma seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi. Muudetud kaevandamisjäätmekava esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andjale, kes kinnitab selle viie tööpäeva jooksul. Muudatused loetakse jõustunuks pärast muudetud kaevandamisjäätmekava kinnitamist.
(6) Täpsustavad nõuded kaevandamisjäätmekava sisule, sealhulgas jäätmekava esitamise, kinnitamise ja ülevaatamise täpsustatud korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
Kaevandamisjäätmed
Flotatsiooniliiv - fosforiidi kaevandamisel Maardus
Liiva ja savi segu - savi kaevandamisel
Kaevandamisjäätmete panilad
Maardu
Kaevandamisjäätmete ja jääkide Euroopa Liidu Läänemere programmi projekt on MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation
Kaevandamisjääk on kaevanduse ja karjääri avamisel, maavara kaevandamise ettevalmistamisel ja kaevandamisel maapõuest väljatav ning rikastamisel tekkiv ladustamist vajav kivimmaterjal, mille keemiline ja mineraloogiline koostis ei ole mäetööde käigus muutunud. Kaevandamisjääk on potentsiaalse tarbimisväärtusega, kuid selle kasutamine on tekkimise ajal piiratud.
Kaevandamisjäägiks ei loeta:
1) mäeeraldise piires maapõues teisaldatud kivimeid ja setteid nagu kaevandatud alasse paigaldatav katend ja aheraine, kaeveõõntesse varisenud kivimid, kaeveõõnte täitmiseks kasutatud külgkivimid, samuti ka kivimeid ja setteid, mis väljatuna paigaldatakse mäeeraldise teenindusmaal projekti kohaselt ehitatavatesse kaevandusrajatistesse nagu tammid, mulded ja tõkked;
2) kaevandamisjääke, mida ei saa käidelda ettevõttes kasutusel oleva tehnoloogiaga ja mida ei ole võimalik kasutada või mille käitlemine ei ole majanduslikult otstarbekas ja mida käsitletakse kaevandamisjäätmetena. Kaevandamisjäätmed on mittekasutatavad.
Lubjakivisõelmed
Põlevkivi aheraine
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012
Põlevkiviaheraine töötlemine sõelkopaga
REMU sõelkopp:
ALLU sõelkopp:
Põlevkiviaheraine töötlemine purustuskopaga
Põlevkivi aherainemäed
Kaevandamisjäätmete ja jääkide Euroopa Liidu Läänemere programmi projekt on MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network http://mi.ttu.ee/min-novation
Jäätmeteemalist infot leiate:
- Kaevandamisjäätmed
- VKG tööstusjäätmete teemaline keskkonnapäev
- Rahvusvaheline konverents "Mining Waste Management."
- Kaevanduste täitmine
- Jäätmeseadus
- Mining Waste
Kaevandamisjäätmete info:
Company Size:
Small – Yellow;
Medium – Green;
Large – Blue;
N/A - Red
Kaevandamisjäätmed on Jäätmeseaduse tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu on toodud Vabariigi Valitsuse määruses.
Selle määruse alusel tekivad Eestis kaevandatavate maavarade puhul järgmised kaevandamisjäätmed:
- Maavarade ja maa-ainese uuringutel, kaevandamisel ning füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01)
- Maavarade kaevandamisjäätmed (kood 01 01)
- Kruusajäätmed ja kivipuru (kood 01 04 08)
- Liiva- ja savijäätmed (kood 01 04 09)
- Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed
Kaevandamisjäätmekava
Igal maavarasi kaevandaval ettevõttel peab olema kaevandamisjäätmekava, mille tingimused sätestab Jäätmeseadus järgnevalt:
§ 42 Kaevandamisjäätmekava
(1) Kaevandamisjäätmekava peab soodustama kaevandamisjäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid.
(2) Kaevandamisjäätmekava peab tagama kaevandamisjäätmete ohutu kõrvaldamise. Kaevandamisjäätmekava koostamisel tuleb jäätmehoidla projekteerimisjärgus eelkõige arvesse võtta jäätmehoidla haldamist selle tegevuse ajal ja pärast selle sulgemist ning valida projekt, mis vastab järgmistele nõuetele:
1) nõuab vähest ning võimaluse korral ei nõua üldse suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet;
2) hoiab ära või vähemalt minimeerib pikaajalise negatiivse mõju, mis tuleneb näiteks jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvatest saasteainetest;
3) tagab olemasolevast maapinnast kõrgemale tõusvate tammide või puistangute pikaajalise geotehnilise stabiilsuse.
(3) Kaevandamisjäätmekava esitatakse loa andjale kinnitamiseks, kui:
1) lähtuvalt käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktist 8 või § 75 lõike 1 punktist 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba – koos jäätmeloa taotlusega;
2) jäätmed tekivad üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamise käigus, kui jäätmeluba ei ole nõutav – koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andja kinnitab nõuetele vastava kaevandamisjäätmekava samaaegselt loa andmisega. Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa.
(5) Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta järel ja muutma seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi. Muudetud kaevandamisjäätmekava esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andjale, kes kinnitab selle viie tööpäeva jooksul. Muudatused loetakse jõustunuks pärast muudetud kaevandamisjäätmekava kinnitamist.
(6) Täpsustavad nõuded kaevandamisjäätmekava sisule, sealhulgas jäätmekava esitamise, kinnitamise ja ülevaatamise täpsustatud korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
Kaevandamisjäätmed
Flotatsiooniliiv - fosforiidi kaevandamisel Maardus
 |
| From Mining waste Estonia |
Liiva ja savi segu - savi kaevandamisel
 |
| From Mining waste Estonia |
Kaevandamisjäätmete panilad
Maardu
Kaevandamisjäätmete ja jääkide Euroopa Liidu Läänemere programmi projekt on MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation
Kaevandamisjäägiks ei loeta:
1) mäeeraldise piires maapõues teisaldatud kivimeid ja setteid nagu kaevandatud alasse paigaldatav katend ja aheraine, kaeveõõntesse varisenud kivimid, kaeveõõnte täitmiseks kasutatud külgkivimid, samuti ka kivimeid ja setteid, mis väljatuna paigaldatakse mäeeraldise teenindusmaal projekti kohaselt ehitatavatesse kaevandusrajatistesse nagu tammid, mulded ja tõkked;
2) kaevandamisjääke, mida ei saa käidelda ettevõttes kasutusel oleva tehnoloogiaga ja mida ei ole võimalik kasutada või mille käitlemine ei ole majanduslikult otstarbekas ja mida käsitletakse kaevandamisjäätmetena. Kaevandamisjäätmed on mittekasutatavad.
Lubjakivisõelmed
 |
| From Mining waste Estonia |
Põlevkivi aheraine
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012
Põlevkiviaheraine töötlemine sõelkopaga
REMU sõelkopp:
 |
ALLU sõelkopp:
 |
Põlevkiviaheraine töötlemine purustuskopaga
Põlevkivi aherainemäed
Kaevandamisjäätmete ja jääkide Euroopa Liidu Läänemere programmi projekt on MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network http://mi.ttu.ee/min-novation
Keskkonnaamet: Uudised, hanked, ametlikud teadaanded
Uudised, hanked, ametlikud teadaanded: "Rahvusvahelise konverents kaevandamisel tekkivatest jääkidest ja jäätmetest
13.05.2013
Mäeinstituut korraldab 16.05.2013 kaevandamisel tekkivate jääkide ja jäätmete teemalise rahvusvahelise konverentsi.
Konverentsil esitavate ettekannetega ja esinejatega saate tutvuda siin: http://min-novation-eesti.blogspot.com/2013/05/rahvusvaheline-konverents-mining-waste.html"
13.05.2013
Mäeinstituut korraldab 16.05.2013 kaevandamisel tekkivate jääkide ja jäätmete teemalise rahvusvahelise konverentsi.
Konverentsil esitavate ettekannetega ja esinejatega saate tutvuda siin: http://min-novation-eesti.blogspot.com/2013/05/rahvusvaheline-konverents-mining-waste.html"
Rahvusvaheline konverents "Mining Waste Management in Estonia", 16.05.2013
Photos
Lisaküsimuste korral palun pöörduge:
Gaia Grossfeldt, gaia.grossfeldt@ttu.ee
Lisainformatsioon:
http://mi.ttu.ee/koolitus
http://mi.ttu.ee/kaevandamisjaatmed
--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/
Kaevandamisel tekkivate jääkide ja jäätmete teemaline rahvusvaheline konverents "Mining Waste Management in Estonia" toimub 16.05.2013 TTÜ Mäeinstituudis
Konverentsi töökeeleks on inglise keelKonverentsiga on seotud Mäeinstituudi täienduskoolitusega (Mining Waste Management in Estonia, 15.05.-17.05.2013), lisainfo koolituslehelt
Konverentsil osalemine kutsetega, mis on saadetud Teie e-postile. Registreerumise tähtaeg 14.05.2013 kell 14.00.
Conference on "Mining Waste Management in Estonia"
1. “Mining waste management in Baltic Sea Region: MIN-NOVATION project”, Piotr Szmigielski, FII
2. “Financing for technology-based startups/companies, including mining waste management companies in Estonia“, Kati Nikopensius, Startup Incubator Tehnopol
3. “Role of Environmental Board in Mineral Extraction”, Tiit Kaasik, Environmental Board
4. “Mineral Resources of Estonia”, Tarmo All, Ministry of Environment
5. “Waste Management challenges in Estonia” Ulvi-Karmen Mõller, Ministry of Environment
6. “Cement production and waste management”, Riho Iskül, Kunda Nordic Cement, Heidelberg Group
7. "National Energytechnology Programme a way to sustainable economy", Jaanus Sahk,National Energytechnology Programme
8. “Oil Shale Competence Center”, Kalle Pirk, Oil Shale Competence Center, TUT
Moderator: Ph.D. Heidi Elisabet Soosalu, TUT Department of Mining
Lisaküsimuste korral palun pöörduge:
Gaia Grossfeldt, gaia.grossfeldt@ttu.ee
 |
| From MIN-NOVATION 9th MRN meeting in Estonia |
Lisainformatsioon:
http://mi.ttu.ee/koolitus
http://mi.ttu.ee/kaevandamisjaatmed
--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/
Subscribe to:
Posts (Atom)