Kokkuvõte
Majanduse toimimiseks on
vaja kellelgi müüa ja keegi peab soovima osta. Enamuse tarbitavate seadmete ja
ühiskonna toimimiseks vajalike osade (elekter, puhas vesi jt) toormaterjal
tuleb maapõuest. Maavarade kaevandamisel ei suudeta kogu maavara ressurssi
maksimaalselt veel ära kasutada ja nii tekivad erinevad jäägid ja jäätmed.
TalveAkadeemia grupitöös võeti luubi alla meid kõiki puudutav elektrienergia
tootmisel tekkiv jääk – põlevkivituhk.
Põlevkivituha
taaskasutamisest tegi põhjaliku sissejuhatuse mäeinstituudi doktorant, Aleksander
Pototski AS Eesti Energiast Narva Elektrijaamadest, ettekandega
„Põlevkivituhk: tekkimine, omadused, kasutamine“, Põlevkivituha tööstusliku
rakendamise puhul, saab töödelda suure osa põlevkivi põletamisel tekkivast
tuhast ning protsess muudab põlevkivitööstuse keskkonnasõbralikumaks.
Kaevanduste täitmise võimalusi põlevkivituha ja põlevkivi aherainega tutvustas
mäeinstituudi doktorant Veiko Karu. Praktilisteks tegevusteks olid erinevate
tuhaliikide vaatamine valgusmikroskoobiga ning põlevkivikaevanduse maketi
täitmine tuhaseguga ning neid tegevusi koordineeris grupitöö juhendaja,
mäeinstituudi spetsialist Raili Kukk.
Grupitööst osalejad said põhjaliku ülevaate
elektrienergia tootmisest Eesti ning selle käigus tekkiva põlevkivituha
kasutamise võimalustest ning läbisid maketil eksperimendi, kuidas
kaevanduskäikude täitmine välja näeks. Lisalugemiseks on soovitav lugeda grupitöö
eelmaterjale ning TTÜ mäeinstituudi teemalehti: Täitmine – http://mi.ttu.ee/taitmine/ ning Põlevkivi – http://mi.ttu.ee/polevkivi/
TalveAkadeemia 2012 grupitöö tulemused
Aleksander Pototski rääkis põlevkivituhkadest
 |
| From TalveAkadeemia 2012 |
Toimus tuhkade uurimine
 |
| From TalveAkadeemia 2012 |
Kaevanduse maketi täitesegu segamine
 |
| From TalveAkadeemia 2012 |
Maketi täitmine
 |
| From TalveAkadeemia 2012 |
Käigu täitumine täiteseguga
 |
| From TalveAkadeemia 2012 |
Grupitöös osalejad
 |
| From TalveAkadeemia 2012 |
