Doktorandid: Aleksander Pototski: Doktorantuuris 2011 - 2014 Täitmine ja jääkide (jäätmete) haldamine Eesti põlevkivitööstuses Põlevkivi kasutamisel mäetööstuses ...
--
http://mi.ttu.ee/doktorandid/
http://mi.ttu.ee/doktorikool/
Doktorandid: Doktorikooli mäendussessioon toimub 16. jaanuaril ...
Doktorandid: Doktorikooli mäendussessioon toimub 16. jaanuaril ...: Ettekanded Aleksander Pototski Aleksandr Safronov Angela Notton Julia Gulevitš Julija Šommet Karin Robam Merike Ring Merle Otsma...
Välisülikoolide nädal Mäeinstituudis
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Välisülikoolide nädal Mäeinstituudis
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Hoidetervik maavara kaevandamisel
Maavarade kaevandamisel jäetakse elektriliini postide alt varu kaevandamata.
Maavara täidab hoideterviku ülesannet
Maavara täidab hoideterviku ülesannet
Kivisöe kaevandamisjäägi katsetamine MIN-NOVATION Eesti pilootseadmega
Eesti pilootseade: "Jäägist tooteks"
Test: Kivisöe jäägi töötlemine
Pilootseade: purustuskopp ja mini-laadur
Kivisöe kaevandamise jääk
Ettevalmistused sõelanalüüsi võtmiseks
Võetud sõelanalüüs esialgse sõelkõvera määramiseks
Purustamiseks valmis
Kivisöe kaevandamisjäägi purustamine purustuskopaga
Purustatud kivisöe kaevandamise jääk
Purustatud kivisöe kaevandamisjäägi parameetrite määramine
Purustatud materjali sõelanalüüsiks võtmine
Purustatud kivisöe aheraine jaotamine klassideks, et seda saaks kasutada separeerimisel Alljigis (setitis)
Alljigi (setiti) ettevalmistamine
Separeerimisprotsess Alljigis (setitis)
Materjal enne separeerimist Alljigis (setitis)
Materjal pärast separeerimist Alljigis (setitis)
Settimisel tekkinud ülemine kiht: puhas kivisüsi
Settimisel tekkinud alumine kiht: aheraine
--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Waste Management Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/
Õppides geotehnoloogiat - vähenevad kaevandamisjäätmed.
Soovid säästa loodust ja vähendada kaevandamise keskkonnamõjusid, siis tule õpi geotehnoloogiat ja muuda unistused reaalsuseks!
Geotehnoloogia: Tule õpi GEOTEHNOLOOGIAT!
Geotehnoloogia: Tule õpi GEOTEHNOLOOGIAT!: Vastuvõtt 2013 AVALDUSTE ESITAMINE BAKALAUREUSE ÕPPESSE: 26. juuni - 5. juuli 2013 nii tasuta kui tasulistele õppekavadele E-R 10....
Oil Shale nädal Mäeinstituudis
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused jatööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Oil Shale nädal Mäeinstituudis
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused jatööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Kaevisest peenosiste eraldamine
Kokkuvõte bakalaureusetööst teemal "Kaevisest peenosiste eraldamine". Autor: Erki Närep.
Lubjakivi on Eesti levinuim maavara, mida kasutatakse peamiselt killustiku ja tsemendi tootmisel. Lasnamäe kihistu ülemise osa kõrge kvaliteediga lubjakivi kaevandamise lõppedes tekib vajadus alumiste, suurema savi sisaldusega (madalama kvaliteediga) lubjakivi kihtide väljamiseks. Selleks, et nendest kihtidest väljatud lubjakivi ehituskillustiku või tsemendi tootmisel kasutada, on eelnevalt vajalik peenosiste eraldamisega kivimi savisuse vähendamine.
Lubjakivi on Eesti levinuim maavara, mida kasutatakse peamiselt killustiku ja tsemendi tootmisel. Lasnamäe kihistu ülemise osa kõrge kvaliteediga lubjakivi kaevandamise lõppedes tekib vajadus alumiste, suurema savi sisaldusega (madalama kvaliteediga) lubjakivi kihtide väljamiseks. Selleks, et nendest kihtidest väljatud lubjakivi ehituskillustiku või tsemendi tootmisel kasutada, on eelnevalt vajalik peenosiste eraldamisega kivimi savisuse vähendamine.
Uurimustöös katsetati kolme kaevisest peenosiste eraldamise meetodit – kaevise märgeraldamine ehk jigging (setitamine), survepesu ja kuivsõelumine ning uuriti selleks sobivaid seadmeid. Katsemeetodite võrdluseks viidi läbi kontrollmeetodina ka materjali käsipesu, mis esindas peenosistest ideaalselt puhast osaproovi. Katsetöödel kasutati Väo lubjakivimaardla Väo IV karjäärist toodud saviste vahekihtidega lubjakivi. Erinevate meetodite efektiivsuse hindamiseks homogeniseeriti ja jaotati materjal osaproovideks, osaproovid töödeldi ning töödeldud materjaliga viidi läbi sõelanalüüs.
Katsete tulemusel osutus kõige efektiivsemaks meetodiks kuivsõelumine, eraldades protsentuaalselt kõige enam peenosiseid. Viimane pole aga kuivatamise aja- ja energiakulu tõttu tööstuslikult rakendatav, mistõttu on märgeraldamisel materjali segamine ning vee ja raskusjõu koostoimel peenosiste välja pesemine kõige optimaalsem meetod peenosiste eraldamiseks, eraldades 70% 0…4 mm tükisuurusega materjali. Efektiivsuse suurendamiseks on vajalik materjali segamise intensiivsust suurendada. Katsetatud survepesu eraldas peenosiseid 29%. Seega ei ole survepesu üksinda peenosiste välja pesemiseks piisavalt efektiivne, mistõttu on otstarbekas seda kasutada kivimi puhastamisel eel- või järeltöötlusena. Survepesu efektiivsuse suurendamiseks on vajalik veesurve suurendamine. Survepesu ja märgeraldamise kombineerimine annab teoreetiliselt maksimaalse efektiivsuse peenosiste eraldamiseks.
Kaevisest peenosiste
eraldamiseks on sobivad seadmed McLanahani trummelpuhasti (Rotary Scrubber) ja labadega puhasti (Log Washer) ning Haver & Tyleri Hydro Clean puhastussüsteem (Hydro Clean Washing System). Viimane
kasutab pesemiseks kõrgsurvepesu koos materjali segamisega ning survepesu
järeltöötlusena, mis muudab Hydro Clean puhastussüsteemi kõige
optimaalsemaks valikuks peenosiste eraldamiseks.
- Raimamine hüdrovasaraga
- Eelpurustamine lõugpurustiga
- Peenosiste eraldamine Hydro
Clean puhastussüsteemiga
- Killustiku tootmine
purustuskompleksiga
- Eraldatud peenosiste ja
sõelmete töötlemine CDE seadmega
Jäätmenädal Mäeinstituudis
Jäätmenädalal pöörame tähelepanu jäätmetele, mis tekivad kaevandamisel ja töötlemisel.
Jäätmeteemalist infot leiate:
Kaevandamisjäätmete info:
Company Size:
Small – Yellow;
Medium – Green;
Large – Blue;
N/A - Red
Kaevandamisjäätmed on Jäätmeseaduse tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu on toodud Vabariigi Valitsuse määruses.
Selle määruse alusel tekivad Eestis kaevandatavate maavarade puhul järgmised kaevandamisjäätmed:
- Maavarade ja maa-ainese uuringutel, kaevandamisel ning füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01)
- Maavarade kaevandamisjäätmed (kood 01 01)
- Kruusajäätmed ja kivipuru (kood 01 04 08)
- Liiva- ja savijäätmed (kood 01 04 09)
- Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed
Kaevandamisjäätmekava
Igal maavarasi kaevandaval ettevõttel peab olema kaevandamisjäätmekava, mille tingimused sätestab Jäätmeseadus järgnevalt:
§ 42 Kaevandamisjäätmekava
(1) Kaevandamisjäätmekava peab soodustama kaevandamisjäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid.
(2) Kaevandamisjäätmekava peab tagama kaevandamisjäätmete ohutu kõrvaldamise. Kaevandamisjäätmekava koostamisel tuleb jäätmehoidla projekteerimisjärgus eelkõige arvesse võtta jäätmehoidla haldamist selle tegevuse ajal ja pärast selle sulgemist ning valida projekt, mis vastab järgmistele nõuetele:
1) nõuab vähest ning võimaluse korral ei nõua üldse suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet;
2) hoiab ära või vähemalt minimeerib pikaajalise negatiivse mõju, mis tuleneb näiteks jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvatest saasteainetest;
3) tagab olemasolevast maapinnast kõrgemale tõusvate tammide või puistangute pikaajalise geotehnilise stabiilsuse.
(3) Kaevandamisjäätmekava esitatakse loa andjale kinnitamiseks, kui:
1) lähtuvalt käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktist 8 või § 75 lõike 1 punktist 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba – koos jäätmeloa taotlusega;
2) jäätmed tekivad üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamise käigus, kui jäätmeluba ei ole nõutav – koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andja kinnitab nõuetele vastava kaevandamisjäätmekava samaaegselt loa andmisega. Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa.
(5) Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta järel ja muutma seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi. Muudetud kaevandamisjäätmekava esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andjale, kes kinnitab selle viie tööpäeva jooksul. Muudatused loetakse jõustunuks pärast muudetud kaevandamisjäätmekava kinnitamist.
(6) Täpsustavad nõuded kaevandamisjäätmekava sisule, sealhulgas jäätmekava esitamise, kinnitamise ja ülevaatamise täpsustatud korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
Kaevandamisjäätmed
Flotatsiooniliiv - fosforiidi kaevandamisel Maardus
Liiva ja savi segu - savi kaevandamisel
Kaevandamisjäätmete panilad
Maardu
Kaevandamisjäätmete ja jääkide Euroopa Liidu Läänemere programmi projekt on MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation
Kaevandamisjääk on kaevanduse ja karjääri avamisel, maavara kaevandamise ettevalmistamisel ja kaevandamisel maapõuest väljatav ning rikastamisel tekkiv ladustamist vajav kivimmaterjal, mille keemiline ja mineraloogiline koostis ei ole mäetööde käigus muutunud. Kaevandamisjääk on potentsiaalse tarbimisväärtusega, kuid selle kasutamine on tekkimise ajal piiratud.
Kaevandamisjäägiks ei loeta:
1) mäeeraldise piires maapõues teisaldatud kivimeid ja setteid nagu kaevandatud alasse paigaldatav katend ja aheraine, kaeveõõntesse varisenud kivimid, kaeveõõnte täitmiseks kasutatud külgkivimid, samuti ka kivimeid ja setteid, mis väljatuna paigaldatakse mäeeraldise teenindusmaal projekti kohaselt ehitatavatesse kaevandusrajatistesse nagu tammid, mulded ja tõkked;
2) kaevandamisjääke, mida ei saa käidelda ettevõttes kasutusel oleva tehnoloogiaga ja mida ei ole võimalik kasutada või mille käitlemine ei ole majanduslikult otstarbekas ja mida käsitletakse kaevandamisjäätmetena. Kaevandamisjäätmed on mittekasutatavad.
Lubjakivisõelmed
Põlevkivi aheraine
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012
Põlevkiviaheraine töötlemine sõelkopaga
REMU sõelkopp:
ALLU sõelkopp:
Põlevkiviaheraine töötlemine purustuskopaga
Põlevkivi aherainemäed
Kaevandamisjäätmete ja jääkide Euroopa Liidu Läänemere programmi projekt on MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network http://mi.ttu.ee/min-novation
Jäätmeteemalist infot leiate:
- Kaevandamisjäätmed
- VKG tööstusjäätmete teemaline keskkonnapäev
- Rahvusvaheline konverents "Mining Waste Management."
- Kaevanduste täitmine
- Jäätmeseadus
- Mining Waste
Kaevandamisjäätmete info:
Company Size:
Small – Yellow;
Medium – Green;
Large – Blue;
N/A - Red
Kaevandamisjäätmed on Jäätmeseaduse tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu on toodud Vabariigi Valitsuse määruses.
Selle määruse alusel tekivad Eestis kaevandatavate maavarade puhul järgmised kaevandamisjäätmed:
- Maavarade ja maa-ainese uuringutel, kaevandamisel ning füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01)
- Maavarade kaevandamisjäätmed (kood 01 01)
- Kruusajäätmed ja kivipuru (kood 01 04 08)
- Liiva- ja savijäätmed (kood 01 04 09)
- Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed
Kaevandamisjäätmekava
Igal maavarasi kaevandaval ettevõttel peab olema kaevandamisjäätmekava, mille tingimused sätestab Jäätmeseadus järgnevalt:
§ 42 Kaevandamisjäätmekava
(1) Kaevandamisjäätmekava peab soodustama kaevandamisjäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid.
(2) Kaevandamisjäätmekava peab tagama kaevandamisjäätmete ohutu kõrvaldamise. Kaevandamisjäätmekava koostamisel tuleb jäätmehoidla projekteerimisjärgus eelkõige arvesse võtta jäätmehoidla haldamist selle tegevuse ajal ja pärast selle sulgemist ning valida projekt, mis vastab järgmistele nõuetele:
1) nõuab vähest ning võimaluse korral ei nõua üldse suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet;
2) hoiab ära või vähemalt minimeerib pikaajalise negatiivse mõju, mis tuleneb näiteks jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvatest saasteainetest;
3) tagab olemasolevast maapinnast kõrgemale tõusvate tammide või puistangute pikaajalise geotehnilise stabiilsuse.
(3) Kaevandamisjäätmekava esitatakse loa andjale kinnitamiseks, kui:
1) lähtuvalt käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktist 8 või § 75 lõike 1 punktist 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba – koos jäätmeloa taotlusega;
2) jäätmed tekivad üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamise käigus, kui jäätmeluba ei ole nõutav – koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andja kinnitab nõuetele vastava kaevandamisjäätmekava samaaegselt loa andmisega. Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa.
(5) Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta järel ja muutma seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi. Muudetud kaevandamisjäätmekava esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andjale, kes kinnitab selle viie tööpäeva jooksul. Muudatused loetakse jõustunuks pärast muudetud kaevandamisjäätmekava kinnitamist.
(6) Täpsustavad nõuded kaevandamisjäätmekava sisule, sealhulgas jäätmekava esitamise, kinnitamise ja ülevaatamise täpsustatud korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
Kaevandamisjäätmed
Flotatsiooniliiv - fosforiidi kaevandamisel Maardus
 |
| From Mining waste Estonia |
Liiva ja savi segu - savi kaevandamisel
 |
| From Mining waste Estonia |
Kaevandamisjäätmete panilad
Maardu
Kaevandamisjäätmete ja jääkide Euroopa Liidu Läänemere programmi projekt on MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation
Kaevandamisjäägiks ei loeta:
1) mäeeraldise piires maapõues teisaldatud kivimeid ja setteid nagu kaevandatud alasse paigaldatav katend ja aheraine, kaeveõõntesse varisenud kivimid, kaeveõõnte täitmiseks kasutatud külgkivimid, samuti ka kivimeid ja setteid, mis väljatuna paigaldatakse mäeeraldise teenindusmaal projekti kohaselt ehitatavatesse kaevandusrajatistesse nagu tammid, mulded ja tõkked;
2) kaevandamisjääke, mida ei saa käidelda ettevõttes kasutusel oleva tehnoloogiaga ja mida ei ole võimalik kasutada või mille käitlemine ei ole majanduslikult otstarbekas ja mida käsitletakse kaevandamisjäätmetena. Kaevandamisjäätmed on mittekasutatavad.
Lubjakivisõelmed
 |
| From Mining waste Estonia |
Põlevkivi aheraine
From Study Tour in Estonia, 27...30.05.2012
Põlevkiviaheraine töötlemine sõelkopaga
REMU sõelkopp:
 |
ALLU sõelkopp:
 |
Põlevkiviaheraine töötlemine purustuskopaga
Põlevkivi aherainemäed
Kaevandamisjäätmete ja jääkide Euroopa Liidu Läänemere programmi projekt on MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network http://mi.ttu.ee/min-novation
Keskkonnaamet: Uudised, hanked, ametlikud teadaanded
Uudised, hanked, ametlikud teadaanded: "Rahvusvahelise konverents kaevandamisel tekkivatest jääkidest ja jäätmetest
13.05.2013
Mäeinstituut korraldab 16.05.2013 kaevandamisel tekkivate jääkide ja jäätmete teemalise rahvusvahelise konverentsi.
Konverentsil esitavate ettekannetega ja esinejatega saate tutvuda siin: http://min-novation-eesti.blogspot.com/2013/05/rahvusvaheline-konverents-mining-waste.html"
13.05.2013
Mäeinstituut korraldab 16.05.2013 kaevandamisel tekkivate jääkide ja jäätmete teemalise rahvusvahelise konverentsi.
Konverentsil esitavate ettekannetega ja esinejatega saate tutvuda siin: http://min-novation-eesti.blogspot.com/2013/05/rahvusvaheline-konverents-mining-waste.html"
Rahvusvaheline konverents "Mining Waste Management in Estonia", 16.05.2013
Photos
Lisaküsimuste korral palun pöörduge:
Gaia Grossfeldt, gaia.grossfeldt@ttu.ee
Lisainformatsioon:
http://mi.ttu.ee/koolitus
http://mi.ttu.ee/kaevandamisjaatmed
--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/
Kaevandamisel tekkivate jääkide ja jäätmete teemaline rahvusvaheline konverents "Mining Waste Management in Estonia" toimub 16.05.2013 TTÜ Mäeinstituudis
Konverentsi töökeeleks on inglise keelKonverentsiga on seotud Mäeinstituudi täienduskoolitusega (Mining Waste Management in Estonia, 15.05.-17.05.2013), lisainfo koolituslehelt
Konverentsil osalemine kutsetega, mis on saadetud Teie e-postile. Registreerumise tähtaeg 14.05.2013 kell 14.00.
Conference on "Mining Waste Management in Estonia"
1. “Mining waste management in Baltic Sea Region: MIN-NOVATION project”, Piotr Szmigielski, FII
2. “Financing for technology-based startups/companies, including mining waste management companies in Estonia“, Kati Nikopensius, Startup Incubator Tehnopol
3. “Role of Environmental Board in Mineral Extraction”, Tiit Kaasik, Environmental Board
4. “Mineral Resources of Estonia”, Tarmo All, Ministry of Environment
5. “Waste Management challenges in Estonia” Ulvi-Karmen Mõller, Ministry of Environment
6. “Cement production and waste management”, Riho Iskül, Kunda Nordic Cement, Heidelberg Group
7. "National Energytechnology Programme a way to sustainable economy", Jaanus Sahk,National Energytechnology Programme
8. “Oil Shale Competence Center”, Kalle Pirk, Oil Shale Competence Center, TUT
Moderator: Ph.D. Heidi Elisabet Soosalu, TUT Department of Mining
Lisaküsimuste korral palun pöörduge:
Gaia Grossfeldt, gaia.grossfeldt@ttu.ee
 |
| From MIN-NOVATION 9th MRN meeting in Estonia |
Lisainformatsioon:
http://mi.ttu.ee/koolitus
http://mi.ttu.ee/kaevandamisjaatmed
--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/eesti/
Turba kaevandamisjääk - kännud
Turba kaevandamisjääkideks saab nimetada kännud. Enne soo tekkimist soode aladel kasvasid metsad, sellest on tingitud kändude olemasolu. Turba kaevandamise käigus ladestatakse kännud üldjuhul teenindusmaale. Kändusid võib kasutada pärast tükeldamist kütteks.
 |
Turba teemaleht on mi.ttu.ee/turvas
Mida põlevkivituhast tegelikult teha annaks ja võiks? - Forte - Delfi
Mida põlevkivituhast tegelikult teha annaks ja võiks? - Forte - Delfi
"Mida teha tuhaga, mis jääb põlevkivist järele pärast tema põletamist elektrijaamades või poolkoksiga, mis jääb järele pärast õli tootmist? See küsimus on täpselt sama vana kui põlevkivienergeetika või põlevkivist õli tootmine. Hiigelkoguses hakkas põlevkivituhka tekkima 1959. aastal, kui Narvas hakkas tööle Balti Soojuselektrijaam.
Põlevkivitööstusega seotud jäätmed moodustavad umbes 70 protsenti kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Praegu tekib põlevkivituhka ja poolkoksi aastas kümmekond miljonit tonni. Lisaks koosneb põlevkivilasund põlevkiviga vahelduvatest paekihtidest. Kaevandusest väljatav mäemass rikastatakse ja rikastusjääk, paekivi, kuhjatakse praegu peaasjalikult aherainemägedesse."
"Mida teha tuhaga, mis jääb põlevkivist järele pärast tema põletamist elektrijaamades või poolkoksiga, mis jääb järele pärast õli tootmist? See küsimus on täpselt sama vana kui põlevkivienergeetika või põlevkivist õli tootmine. Hiigelkoguses hakkas põlevkivituhka tekkima 1959. aastal, kui Narvas hakkas tööle Balti Soojuselektrijaam.
Põlevkivitööstusega seotud jäätmed moodustavad umbes 70 protsenti kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Praegu tekib põlevkivituhka ja poolkoksi aastas kümmekond miljonit tonni. Lisaks koosneb põlevkivilasund põlevkiviga vahelduvatest paekihtidest. Kaevandusest väljatav mäemass rikastatakse ja rikastusjääk, paekivi, kuhjatakse praegu peaasjalikult aherainemägedesse."
Lubjakivisõelmete näidised Mäemuuseumis
Kuidas korraldada efektiivselt ettevõtte jäätmekäitlust?
Äripäeva seminarid ja konverentsid: "Kuidas korraldada efektiivselt ettevõtte jäätmekäitlust? Failid:
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) juhatuse liige Kaupo Heinma"
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) juhatuse liige Kaupo Heinma"
Jäätmeseaduse täitmine - praktika ja probleemkohad
Äripäeva seminarid ja konverentsid: "Jäätmeseaduse täitmine - praktika ja probleemkohad Failid:
Advokaadibüroo Raidla Leijns & Norcus advokaat Margus Kõiva"
Advokaadibüroo Raidla Leijns & Norcus advokaat Margus Kõiva"
toostusuudised.ee - Kuidas jäätmekuludelt targalt säästa?
toostusuudised.ee - Kuidas jäätmekuludelt targalt säästa?: "Kuidas jäätmekuludelt targalt säästa?
Jäätmed on oskuslikul käitlemisel tulus tooraine. Alljärgnevalt toon välja mõned peamised aspektid, mida ettevõtja peaks silmas pidama, et oma jäätmekäitluse ümberkorraldamisel seadusega mitte vastuollu sattuda."
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Jäätmed on oskuslikul käitlemisel tulus tooraine. Alljärgnevalt toon välja mõned peamised aspektid, mida ettevõtja peaks silmas pidama, et oma jäätmekäitluse ümberkorraldamisel seadusega mitte vastuollu sattuda."
Peamiselt kasutatakse kolme kulude kokkuhoiu meedet: jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine ning jäätmete toorainena või materjalina turule suunamine.
Kõige efektiivsem kulude vähendamise viis on jäätmetekke vältimine. Eesmärgi saavutamist tervikuna on lihtne hinnata selle alusel, kuidas vähenevad jäätmekäitlejale üleantavad jäätmete kogused. Oluline on aga teada, et isegi juhul, kui ümberkorralduste tulemusena väheneb jäätmekäitlejale üleantavate jäätmete kogus nullini, võib jäätmeloa kohustus säilida. Seega, kui jäätmed tootmise mingis etapis küll tekivad ja need samas taaskasutatakse, peab selline tegevus siiski kajastuma jäätmeloas.
Teise võimalusena kasutatakse kulude kärpimiseks tekkivate jäätmete taaskasutamist. Uute taaskasutamismooduste rakendamine või taaskasutatavate jäätmete koguse suurendamine eeldab aga reeglina jäätmeloa muutmist. Kuigi antud nõue on ettevõtjatele üldiselt teada, juhtub siiski üllatavalt sageli, et tootmise üksikutes lõikudes väikesemate muudatuste tegemisel unustatakse jäätmeluba ajakohastada.
Kolmanda võimalusena püütakse leida tekkivatele jäätmetele turgu. Tihti ei teadvustata, et turuväärtuse ja ostjate olemasolu ei muuda jäätmeid iseenesest tooraineks. Jäätmeloa kohustuse korrektseks täitmiseks peab ettevõtja täpselt teadma, kas ta annab üle jäätmed või tooraine.
Jäätmete kontrollitud käitlemise tagamiseks on jäätmete definitsioon äärmiselt lai ja vastutuse vältimiseks peaks jäätmevaldaja kindla veendumuse puudumisel eeldama, et tegemist on endiselt jäätmete, mitte tooraine või materjaliga. Jäätmevaldaja tohib jäätmed käitlemiseks üle anda ainult käitlemisluba omavale isikule ning jäätmete jäätmeloata isikule käitlemiseks üleandmine on karistatav. Siinjuures ei ole määrav see, kas jäätmete üleandja ise teadis jäätmete omadustest või pidas neid väärtuslikuks tooraineks.
Definitsiooni järgi lakkavad jäätmed olemast nende taaskasutustoimingu tulemusena, kusjuures saadav materjal peab vastama jäätmeseaduses loetletud rangetele nõuetele. Kui vastav tehniline võimekus on olemas, võib ettevõtja seega alternatiivina jäätmed ise jäätmeloa alusel taaskasutada ja saadava tooraine või materjali turule suunata.
Ümberkorraldused tootmises peavad kajastuma ettevõtja keskkonnalubades. Rahaline karistus jäätmetega seonduva rikkumise eest võib hõlpsasti saadava tulu nullida. Selle vältimiseks on oluline tunda oma tootmisprotsessi, tekkivaid jäätmeid ning pöörata kulude kokkuhoiu kavandamisel keskkonnalubadele erilist tähelepanu.
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Subscribe to:
Posts (Atom)