Kokkuvõte bakalaureusetööst teemal "Kaevisest peenosiste eraldamine". Autor: Erki Närep.
Lubjakivi on Eesti levinuim maavara, mida kasutatakse peamiselt killustiku ja tsemendi tootmisel. Lasnamäe kihistu ülemise osa kõrge kvaliteediga lubjakivi kaevandamise lõppedes tekib vajadus alumiste, suurema savi sisaldusega (madalama kvaliteediga) lubjakivi kihtide väljamiseks. Selleks, et nendest kihtidest väljatud lubjakivi ehituskillustiku või tsemendi tootmisel kasutada, on eelnevalt vajalik peenosiste eraldamisega kivimi savisuse vähendamine.
Lubjakivi on Eesti levinuim maavara, mida kasutatakse peamiselt killustiku ja tsemendi tootmisel. Lasnamäe kihistu ülemise osa kõrge kvaliteediga lubjakivi kaevandamise lõppedes tekib vajadus alumiste, suurema savi sisaldusega (madalama kvaliteediga) lubjakivi kihtide väljamiseks. Selleks, et nendest kihtidest väljatud lubjakivi ehituskillustiku või tsemendi tootmisel kasutada, on eelnevalt vajalik peenosiste eraldamisega kivimi savisuse vähendamine.
Uurimustöös katsetati kolme kaevisest peenosiste eraldamise meetodit – kaevise märgeraldamine ehk jigging (setitamine), survepesu ja kuivsõelumine ning uuriti selleks sobivaid seadmeid. Katsemeetodite võrdluseks viidi läbi kontrollmeetodina ka materjali käsipesu, mis esindas peenosistest ideaalselt puhast osaproovi. Katsetöödel kasutati Väo lubjakivimaardla Väo IV karjäärist toodud saviste vahekihtidega lubjakivi. Erinevate meetodite efektiivsuse hindamiseks homogeniseeriti ja jaotati materjal osaproovideks, osaproovid töödeldi ning töödeldud materjaliga viidi läbi sõelanalüüs.
Katsete tulemusel osutus kõige efektiivsemaks meetodiks kuivsõelumine, eraldades protsentuaalselt kõige enam peenosiseid. Viimane pole aga kuivatamise aja- ja energiakulu tõttu tööstuslikult rakendatav, mistõttu on märgeraldamisel materjali segamine ning vee ja raskusjõu koostoimel peenosiste välja pesemine kõige optimaalsem meetod peenosiste eraldamiseks, eraldades 70% 0…4 mm tükisuurusega materjali. Efektiivsuse suurendamiseks on vajalik materjali segamise intensiivsust suurendada. Katsetatud survepesu eraldas peenosiseid 29%. Seega ei ole survepesu üksinda peenosiste välja pesemiseks piisavalt efektiivne, mistõttu on otstarbekas seda kasutada kivimi puhastamisel eel- või järeltöötlusena. Survepesu efektiivsuse suurendamiseks on vajalik veesurve suurendamine. Survepesu ja märgeraldamise kombineerimine annab teoreetiliselt maksimaalse efektiivsuse peenosiste eraldamiseks.
Kaevisest peenosiste
eraldamiseks on sobivad seadmed McLanahani trummelpuhasti (Rotary Scrubber) ja labadega puhasti (Log Washer) ning Haver & Tyleri Hydro Clean puhastussüsteem (Hydro Clean Washing System). Viimane
kasutab pesemiseks kõrgsurvepesu koos materjali segamisega ning survepesu
järeltöötlusena, mis muudab Hydro Clean puhastussüsteemi kõige
optimaalsemaks valikuks peenosiste eraldamiseks.
- Raimamine hüdrovasaraga
- Eelpurustamine lõugpurustiga
- Peenosiste eraldamine Hydro
Clean puhastussüsteemiga
- Killustiku tootmine
purustuskompleksiga
- Eraldatud peenosiste ja
sõelmete töötlemine CDE seadmega
